Mille poolest erinevad Eesti ja Läti karjäärimessid?

Karjäärimessid on olulised üritused, kus ettevõtted ja praktikahuvilised saavad omavahel kohtuda ning silmast silma tutvuda. See on ideaalne võimalus uute töötajate värbamiseks, ettevõtete ja nende brändi turundamiseks ning praktikakohtade pakkumiseks.

Sellel aastal toimusid Eesti karjäärimess „Võti tulevikku“ ja Läti karjäärimess „Karjeras Diena“ mõlemad märtsikuu esimesel nädalal. Recrur külastas mõlemat riiki ja siinkohal teemegi kokkuvõtte, missugused praktika trendid meile messidelt silma hakkasid.

Alustuseks statistikast:

  • Eesti karjäärimessil „Võti tulevikku 2020“ osales – 110 ettevõtet ja 3000 tudengit
  • Läti karjäärimessil „Karjeras Diena 2020“ osales – 126 ettevõtet ja 2000 tudengit

Karjäärimessid on nii Eestis kui ka Lätis pikaajalise traditsiooniga ning populaarsed kohad tudengite ja ettevõtjate kohtumiseks. Ka selle aasta messidel oli märgata aktiivset osavõttu väga erinevate valdkondade ettevõtete poolt.

Kui analüüsida mõlema riigi messibokse, siis oli märgata väga lihtsa kujunduse ning ülesehitusega messibokse kui ka tõeliselt atraktiivseid esitlusi, kus pandi tudengeid proovile virtuaalmaailmas, sai proovida kätt mänguautomaatidega (Avalanche Laboratory), näha reaalses videopildis, kuidas ettevõtte tegelik tööelu välja näeb (Augstsprieguma tikls) või tutvuda näiteks ABB loodud koostöörobot YUM-iga, mis sulle kenasti kohvi serveeris jne. Nagu ette võib aimata, siis sellised boksid, mis olid põhjalikult läbi mõeldud ja nö interaktiivsed, olid pidevalt tudengitest tulvil.

Küsitledes ettevõtteid nii Eesti kui ka Läti messil, jäid kõlama järgmised trendid või suundumused seoses praktikantidega:

  1. Tänased noored tööle pürgijad nii Eestis kui ka Lätis on aastatega muutunud ujedamaks. Näiteks Läti ettevõtte Rīgas Namu Pārvaldnieks-i sõnul eelistavad tudengid üha enam silmast silma kohtumise asemel pigem suhtlust e-maili või portaalide vahendusel. Seega on tunda uute trendidena, et internet, erinevad äpid ja portaalid on muutnud ajaga noorte kandideerimisharjumusi mõlemas riigis üsna märgatavalt.
  2. Mitmed suuremad ja tuntumad Eesti ettevõtted (näiteks Eesti Energia) tõid välja eripära, et praktikantide valik on muutunud viimase aastaga rahvusvahelisemaks, mis ühelt poolt on väga positiivne, kuid teisalt seab ettevõtetele uusi väljakutseid, sest pakutavad ametikohad nõuavad emakeele oskust. Lätis nii suurt rahvusvahelistumist sellel aastal veel märgata polnud.
  3. Nii Eesti kui ka Läti ettevõtted kinnitasid, et karjäärimessil on võrreldes eelnevate aastatega vaja teha rohkem „aktiivset müügitööd“, et tudengitega kontakti luua. Seega siinkohal atraktiivne messiboks ning hästi läbi mõeldud tegevused kogusid tudengitelt kindlasti lisapunkte. Näiteks Eesti ettevõte Hanza Mechanics andis tudengitele lahendamiseks huvitavaid praktilisi ülesandeid, mis kõnetas väga hästi nii eesti kui ka vene noori. Sarnaseid ülesandeid pakkus Läti messil ettevõte Schneider Electric. ABB boksis said tehnika huvilised tutvuda koostöörobot YUM-iga, kes toredasti kohvi serveeris ning pilku püüdis ka nende EarCatcher, millest lihtsalt ei saanud ilma turbiinidesse puhumata mööda kõndida.
  4. Mitmed tuntumate brändidega ettevõtted mõlemas riigis mainisid peamiseks värbamisega seotud väljakutseks jätkuvalt seda, et noori kandideerib palju, aga keeruline on leida just neile sobivaid või spetsiifilisi profiile.
  5. Aastatega ei ole aga muutunud kummagi riigi noorte ambitsioon. Noored otsivad endiselt põnevaid väljakutseid, ootavad vaatamata vähesele töökogemusele kõrget palganumbrit ning eeldavad paindlikku tööaega.
  6. Kõige huvipakkuvamateks töökohtadeks tundusid mõlemal messil olema IT-ga seotud ametikohad.
  7. Eesti ja Läti ülikoolide võrdlusest jäi selgelt silma TalTechi majandusteaduskond oma innovaatilise praktikavahenduskeskkonnaga, kus tänapäeva noored ja ettevõtted saavad praktikakohtade infot reaalajas vahetada, kuulutusi jagada ja lihtsalt tööle või praktikale kandideerida. Tõeliselt uuenduslik ja Eestile, kui e-riigile, vääriline lahendus. Selline praktikaportaal oleks kindlasti vajalik tööriist kõikidele ülikoolidele nii Eestis kui ka Lätis, et tudengeid ja ettevõtteid omavahel mugavamalt ühendada.

Plaanid tulevikus minna?

Messi soovitustena võib kokku võtta, et kui karjäärimessil osaleda, siis kindlasti põhjalikult läbi mõelda, kuidas teistest eristuda, silma jääda ning missuguseid tegevusi messiboksis pakkuda, et need oleksid huvitavad, kaasahaaravad ja võimalusel interaktiivsed. Nagu tänapäeva noortele meeldib!

Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eesti ja Läti karjäärimessid on jätkuvalt mõlemas riigis väga olulised infokanalid nii tudengitele kui ka ettevõttetele. Tudengid tunduvad olema üsna sarnased ja seega mõlema riigi ettevõtted peavad tegema tõsist tööd ettevõtte brändi turundamiseks ja töökohtade „aktiivseks müümiseks“ tänapäeva noortele.

Kuna mess on ettevõtete jaoks ideaalne võimalus oma kandidaatide andmebaasi suurendamiseks, siis soovitame kindlasti kõik messil saadud kontaktid lisada tuleviku tarbeks oma värbamistarkvarasse. Kui Sul pole veel värbamistarkvara, siis võta meiega ühendust ja me aitame sind nii Eestis, kui Lätis.

Tarkvara ja teenuste info

Mul on hea meel tutvustada Sulle Recrur’i poolt pakutavaid võimalusi teie organisatsiooni värbamise lihtsustamiseks ja järgmisele tasemele viimiseks.

Palun võta minuga ühendust, arutame ja leiame just teile parima lahenduse.

Recruri tasuta äpp on saadaval Google Play Stores, selle kasutamiseks vajad Recruri kontot.

Soovid proovida?

Loo tasuta konto ja proovi ise. Ei võta rohkem kui mõni minut.

Kasutajatugi

image/svg+xmlGDPR

Kogu info Recruris on talletatud vastavalt GDPR andmekaitse seadustele ning sind teavitatakse aegsasti andmete aegumisest.

Recrur värbamistarkvara kuulub EASi Arenguprogrammi, mille raames toetatakse Recruri Euroopa Regionaalarengu Fondist aastatel 2018-2022 summas 436 500€, eesmärgiga Recruri arendada ja globaalselt lansseerida (vähemalt 45% käibest).